Niederländisch » Deutsch

schim·mel <schimmel|s> [sxɪməl] SUBST m

1. schimmel (witachtige uitslag):

2. schimmel plantk. (klasse):

Pilz m

3. schimmel (plantje):

4. schimmel (paard):

be·schim·meld [bəsxɪməlt] ADJ

schom·mel <schommel|s> [sxɔməl] SUBST f

be·schim·me·len <beschimmelde, i. beschimmeld> [bəsxɪmələ(n)] VERB intr

schim·me·len <schimmelde, i. geschimmeld> [sxɪmələ(n)] VERB intr

schim·me·lig [sxɪmələx] ADJ

schim·pen <schimpte, h. geschimpt> [sxɪmpə(n)] VERB intr


Seite auf Deutsch | English | Español | Italiano | Polski